Pea meeles

Meie maailma hoiavad koos kruvid, poldid ja naelad. Kahjuks kruvid on neist kõige ebakindlamad.

Kui autol tulevad rattapoldid lahti, kukub ratas otsast ära ja auto võib kraavi sõita.

Kui aga elektrimaailmas tuleb juhet kinni hoidev kruvi kasvõi pool pööret lahti, siis hakkab see koht särisema ja tekib tuleoht. Üldiselt täiesti märkamatu protsess – erandina võime märgata logisevat pistikupesa. Kuigi tavalised majapidamised ei ole seadusega kohustatud esitama mingisuguseid dokumente sellest, et keegi on nende elektrisüsteemi 5-10 aasta järel hooldanud, on ohutuse tagamiseks vajalik siiski kõik kriitilised kohad üle kontrollida ja pingutada. Täpselt samamoodi nagu gaasikatlad ja korstnad muutuvad eluohtlikuks kui need rivist välja lähevad, võib ka elektrisüsteem sedasama teha, eriti puithoones.

“Kus suitsu, seal tuld” ei vasta alati tõele. Vahest ei ole midagi, mis süttiks, kuid on palju mis kärssaks. Eriti elektrimaailmas. Suits ei ole hoonele niivõrd ohtlik, aga on elanikele, eriti unes. Märgatav osa elektririketest tekivad ka öösel, kui köetakse elektriga või soojendatakse vett boileris või pesumasinas. Suits, mis saab alguse elektririkkest on väga tihti mürgine. Vanemad elektrikaablite plastikümbris eraldab toksilisi gaase kuumenemisel. Õnneks elektririkked ei ole plahvatuslikud ja arenevad aeglaselt, suitsuandurid aitavad siin väga. Ole hea ja veendu, et sul on vähemalt paar suitsuandurit kodus, mis töötavad! Erandiks on ühetoalised elamud, kus magamine ja kokkamine toimub samas ruumis.

Soovitus1: need kes ei saa kergelt üles ronida, leidke harjavars ja suruge seda nuppu varre otsaga mõned sekundid. Suitsuandur peaks valjult piiksuma – nii kõvasti et igaüks seda toas kuuleb. Kontrollida võiks regulaarselt. Näiteks kord kuus, kui maksate mingisugust arvet. 

Soovitus2: Üks 9V patarei peab ALATI olema kodus varuks. ALATI. Ühel päeval hakkab suitsuandur piuksatama. Kisutakse patarei välja ja nii see jääbki. Kahjuks on Eestis juba ka hukkunuid, mille põhjuseks oli – “suitsuanduri patarei välja võetud”. 9V patarei hea hind on kuni 2€. Üle 4€ on röövimine. 

Soovitus3: kui sul tõesti ei ole ikka veel suitsuandurit või ei leia kedagi, kes selle lakke riputaks (saame kindlasti aidata ka sellega), siis äärmisel juhul sobib ka see, kui andur panna väga kõrge kapi servale.

Õnnetus ei hüüa tulles. See on ka põhjus, miks me paneme autos istudes turvavöö peale enne sõitu. Me ei tea, millal õnnetus juhtub. Seetõttu tuleb olla valmis ka gaasi või veeavarii puhul. Lülita kodus arvutid ja pesumasinad välja, mine leia ülesse veekraan ja keera kinni. Nüüd veendu, et vett kraanist ei tule. Seda on hea teha kord aastas, sest kui kraani aastaid mitte keerata, võib see nii kinni jääda, et see ei liigugi enam kui lähed näiteks reisile ja tahaksid kraani kinni keerata. 

Kui on gaas, siis kontrolli ka gaasikraani. Jäta pliidile või veekatlale väike tuli ja keera gaasikraan kinni. Leek peaks kustuma mõne hetke möödudes. Keera pliit kinni, keera kraan lahti ja veendu, et nüüd saab leegi jälle ülesse. Korras.

Veidi keerukam on elektriga. Leia ülesse, kus on sinu liitumiskapp või korteri puhul koridorikilp. Liitumiskilpides on sõna “pealüliti” (vahest mitu, kui samas kapis on ka naabrid). Kui on mitu, leia ülesse oma majanumbriga nupp ja lülita või keera “pealüliti” välja. Mine nüüd veendu, et kodus ei ole elektrit mitte kusagil. Sinu elektriarvesti peab ka pildi eest viskama. Korterite puhul tihti “pealüliti” sõna ei leia, aga leiab korterinumbriga lüliti (tavaliselt mitu tükki järjest, kõrvalolevate korterite omad järjestikku). 

On seeläbimängiminine tõesti vajalik? Seda peab oskama tegema eriolukorras minutiga. Lisaks võib seda vaja minna ka siis kui mõni kaitseseade lülitas kapis elektri välja. Kõige sagedasemad probleemid on: “kapp on lukus ja ma ei tea võtmest mitte midagi” ning “ma ei saa midagi aru mis seal toimub” – viimasel juhul saad abi artiklist “Mis on mis elektrikapis”. Tundub ju naljakas, kui keegi ütleks – “Ma ei oska turvavööd peale panna” ning “mul pole võtit, et auto välja suretada”.
Kes peavad oskama elektrit välja lülitama oskama? “Kõik täiskasvanud, kes jäävad koju üksi. Vahest on võimalik abi küsida ka naabrilt, aga õnnetuse puhul võib teda mitte kodus olla, seetõttu on mõistlik asi selgeks õppida (kasvõi naabriga) ja õpetada igaühele, kes kodus elab ja saab üksi hakkama. Samuti rääkige sellest ka oma sugulastele ja sõpradele, kas nemad ka oskavad.

Äärmisel juhul võib meie teenust küsida, aitame selgeks õppida.

Elektri puhul ei tohi kustutada süttinud kohta veega (enne tuleb elekter välja lülitada). Aga tavaline pulberkustuti (märgistusega ABC) sobib ka elektri all olevate asjade kustutamiseks. Kurb on see, et kodudes kustutit üldiselt ei leia. See on haruldus – millegipärast ei tunta selle vajadust. Autos peab olema, aga kodus ei pea. Minuarvates peaks just vastupidi olema. Autost saab alati välja, aga kodust alati ei saa kui põleb miski väljapääsuteel. Auto maksab vähem kui kodu.

Ma ei tohiks soovitada, aga siiski. Tihti on nii, et autos olev kustuti aegub ja seda tuleb hooldada. Seda ei tehta, sest hooldus maksab rohkem kui kustuti ise. Selline kustuti on tegelikult arvatavasti täiesti korras. Selle asemel, et see kusagile garaaži või pööningule ära peita, võiks selle hoopiski koju kergesti kättesaadavasse kohta jätta – kööki näiteks. Ja hoolduseks sobib ka kui väga vaikses kohas keerata kustuti ühte- ja teistpidi ning kuulata, kas pulber seal sees ei ole klimpi läinud. Just, seda tehaksegi niimoodi. Iga paari aasta järel keeratakse tagurpidi ja kuulatakse kõrv vastas. Kui ei sahise midagi, tuleks veidi koputada, küll liikuma hakkab. Seier peab ka näitama rohelise ala peale, korras!

Pea meeles: 1kg pulberkustutist jätkub 7 sekundiks. Võib kustutada ka törtsutades, mitte kõik korraga. Kui pulberkustutit kasvõi sekundiks kasutada, siis on see järgmiseks päevaks kasutuskõlbmatu – tühjeneb ise lõpuni. 

Pea meeles: Kui sul ei ole tulekustutit, siis enne kui hakkad kustutama veega, PEAD elektri välja lülitama. Ja ära sulge oma kodu ust kui naased kustutama. Las teised kuulevad suitsuandurit ka, võibolla saab keegi appi tulla.

See on üks kõige enam unustatud tegevus. Esiteks on paljudel see üldse puudu – ausaltöeldes üle poolte. Päris jama. Kui aga hoone on uus või hiljuti  renoveeritud elektrisüsteemi, siis tekitab see tunde “alles hiljuti sai kõik korda tehtud, ei pea siin veel aastaid midagi tegema”. Ei vasta tõele. Kilbis on üks seade, mis vajab aeg ajalt TEST nupu vajutamist. Selle nimi on rikkevoolukaitselüliti. See on selline seade, mis mõõdab, kas kõik elekter, mis läks edasi, tuli ka tagasi. Kui kasvõi natukene ei tulnud tagasi, arvestab seade, et see lekkis kusagile mujale. Halvimal juhul läks see läbi inimkeha ja lülitab hetkega elektri välja – nii kiiresti, et süda ei jõua seisma jääda. Geniaalselt lihtne asi mis päästab elusid. Mõni tootja kirjutab, et tuleb iga kuu kontotrollida, mõni kirjutab iga kolme kuu järel. See on palju tahetud ausaltöeldes ja seda nõuet täidavad ainult kõige tublimad. Kui vähemalt paar korda aastas reaalselt kontrollida, on juba enamvähem. 

Enne kontrollimist veenduda, et lauaarvuti on välja lülitatud, sest korraks läheb vool ära. Kui nupule vajutamine seadet välja ei lülita, on seade rikki läinud ja vajab vahetust.

Mis siis saab kui näed särisevaid või postist rippuvaid juhtmeid õues, kaldus elektriposti, mõni puu on kukkunud elektrikaablile või leidsid, et keegi võib saada elektrilööki (eriti laste käeulatuses)?

Kui see eluohtlik ei ole, vaid on pigem rike, helista 1343. Pane see number kohe heaga telefoniraamatusse kirja. Kui ei pane, no siis vähemalt oskad seda siit otsida. Kui asi on ohtlik, siis pigem helista 112.

Tähelepanu: kui näed mahakukkunud elektrijuhet õues, hoia sellest eemale, ära mine seda vaatama! Ära tee suuri samme, ära jookse! Võibolla tundub ulme, aga elekter hakkab jooksma ühelt jalalt teisele.

 Veidi keerukam on kui leidsid rikke või ohu hoone koridoris. Mõistlik oleks vast kohe koputada lähimatele ustele, äkki kohalikud oskavad edasi käituda. Kui tõesti keegi ei vasta, siis on ikka mõistlik helistada. Kui asi täitsa suitseb ja haiseb, on aeg helistada 112. Kui näed täiesti lahtist elektrikappi ja mitte keegi tööd ei tee, siis võiks leida vastutava – ideaalis majavanem. 

Kui asi on arusaadavalt ohtlik olukord, näiteks sinu kortermajas on lahtine logu elektrikapp, kuhu laps saab oma käe pista, asjast on teavitatud, majavanem teab ja järgmisel nädalal ei ole asi lahendatud võib helistada 112 ja teavitada eluohtlikust situatsioonist konkreetsel aadressil. Päästeteenistus teeb lihtsalt ettekirjutise/trahvi kui veendub, et asi on ohtlik. Sellega tagate enda/naabrite laste ohutuse. Elektrikilbid võivad olla lahti ainult ajutiselt, kui keegi teeb elektritöid. Nende avamine ilma tööriistadeta peab olema tõkestatud. Erandiks on korrektselt tehtud moodsad kilbid, kus ukse avamisel on näha ainult nuppe, lüliteid, arvesteid ja mitte ühtegi lahtist paljast elektrijuhet. Näite leiab artiklist  “Mis on mis elektrikapis”.