Kõik märkasid, et pistikupesas on kaks auku? Ja üldiselt saadakse ka aru, et elekter tuleb ühest august välja ja jookseb teise tagasi. Lihtsustades see ka nii on. Miks on siis uutel pistikupesadel metallist konksud mida saab sõrmega katsuda? Kas nende puutumine on alati ohutu?
Nende konksude eesmärk on võimaldada seadmel olla maandatud. Kaitsemaandus tulebki sõnadest “kaitsma” (Protect) ja “maa” (Earth). Inglisekeelsete sõnade esitähed annavad lühendi PE. Ja maanduse eesmärk ongi kaitsta maaühenduse abil. Maaühendus tähendabki seda, et nende konksude teises otsas on juhe, mis jookseb pinnasesse, millel maja asub – vahest on juhe lihtsalt paljana mulla sees, Kui kraavi ei viitsitud teha, siis lüüakse ka metallist vardaid maa sisse. Ühest meetrist kokkupuute pinnast jääb väheks et hea ühendus anda, eriti kui maapind on kuiv. Seetõttu tuleb kraavi ikka mitu meetrit kaevata või lüüa mitu varrast maa sisse erinevatesse kohtadesse. Maja ehitamise käigus on eriti lihtne vundamendi alla kogu see maandus ära peita.
Aga mille jaoks on vaja seadmeid maandada? Kõige esmasem eesmärk on elude kaitsmine. Esineb tuhat erinevat viisi kuidas masin võib tuksi minna ja elekter leiab viisi seadme seest välja ronimiseks. Toon lihtsa näite. Pesumasina sees mõni elektrijuhe raputamise ajal hõõrub kaitsekattega end vastu korpust ja lõpuks juhtme soon, mille sees elekter liigub, puutub kokku metallist pesumasina kestaga. Eeskujulik ühendus kahe metallist pinna vahel. Aga elekter kaugemale ei saa, sest pesumasin on kummist jalgadel. Nüüd on kogu masin elektri all ja ootab, millal keegi teda sõrmega puudutab. See kes seda teeb, viib elektri tagasi maapinda ja ise saab elektrilöögi. Elektrivoolu kogus võib olla väiksem kui põrand on kuiv ja sokid on jalas. Veidi tõsisem elektrilöök niiskel põrandal võib kergelt vanema inimese südame rütmist välja viia. Kui aga elektri all olevat seadet puudutati nii, et teine käsi puudutas mõnd muud eset, mis on juba maandatud, on elektrivool niivõrd tugev, et võib sekundiga südame peatada ja ohver ilma abita hukkub. Pea alati on kodudes miskit maandatud, isegi kui pole ühtegi maandusega pistikupesa. Näiteks kraanikausid ja keskkütte radiaatorid. Need puutuvad kokku veega ja vesi tuleb maa seest mööda torusid. Torud ise tihti metallist ka veel lisaks.
Vot mis võib juhtuda, kui pistikupesas on ainult 2 juhet. Kui aga on lisaks kolmas, kollaroheline PE maandusjuhe, juhtub hoopis miskit muud. Pesumasina pistikul on lisaks kahele pulgale ka kaks läikivat kontakti, mis on ühendatud seadme metallist korpusega. Kui pesumasin ühendada pistikupesaga millel on maandus, tekib otseühendus masina korpuse ja maapinna vahel. Ja elekter eelistab kõige kergemat teed. Kõige kergem tee on otseühendus maapinnaga mööda maandusjuhet, mitte läbi inimese.
Seepärast on maandus vajalik. Mida märjem on keskkond, seda olulisem maandus on. Vannituba ja köök on ohtlikud kohad elektril ära eksimiseks. Ja õues olevad elektriseadmed ja pistikupesad on kõige ohtlikumad. Väljas ei ole sinu ja maapinna vahel peaaegu mitte midagi ja elektrilöögid on väga võimsad.
Põhiteadmised on nüüd selged. Mis tuksis masinaga edasi juhtub?
Nüüd kui pesumasina sees olev juhe annab elektri edasi korpusele ja masin ise on maandusega pistikupesas, siis elekter hakkab kontrollimatult voolama tagasi elektrikapi suunas. Sellise kontrollimatu elektrikoguse nimi on elektrilühis. See elektri kogus on kordades suurem kui kodune elektrisüsteem kannatab. Ja et miski põlema ei läheks, on meil elektrikilpides olemas kaitsmed. Vanasti kasutati korke – kui need läbi põlevad, siis tuleb need uutega asendada. Nüüdisajal kasutatakse kaitseautomaate. Neid saab nupust tagasi sisse lülitada. Pigem kasutatakse automaate – kerge lülitada, võtavad vähem ruumi, töötavad kiiremini ja on odavamad. Kui on õige võimsusega kaitseautomaat, siis see lülitab murdsekundiga antud ahelas elektri välja.
Kas maandusel on veel mingisuguseid ülesandeid? Jah. Nimelt mitte iga elektririke ei ole lühis. Ohtlik kogus elektrivoolu on kümneid või sadu kordi vähem kui elektrimasinatel vaja on. Piltlikult, kui pesumasin tarbib 10 amprit (kujuta ette ämber vett iga sekund), siis südame võib rütmist välja viia 0,1 amprit (pool tassitäit) kui see särts kestab üle sekundi. Kuna inimese nahk ei ole just hea elektrijuht, siis räiget ülekoormust ei teki. Tavalised automaadid elektrikapis ei pane isegi tähele (nemad vajavad piltlikult vannitäis vett sekundis). Sellise eluohtliku olukorra peatamiseks on olemas seade, nimega rikkevoolukaitseautomaat – näeb sarnane välja, aga rakendub kui kasvõi supilusikatäis elektrit jookseb vales suunas. Tõsi, see seade saab hakkama ka ilma maanduseta, kuid maanduse olemasolul katkestab see elektri märksa paremini ja tihti enne kui keegi elektrilöögi ehmatusega pääseb. Kurb on see, et kuigi need on mitukümmend aastat müügil olnud, on meil siin Eestis enamikul need puudu. Nendel, kellel rikkevoolukaitse elektrikapis leidub, tihti on ühendatud ainult mõne ahelaga, näiteks vannituba, sest ainult see oli aastaid tagasi nõutud. Tegelikult on nii, et elektrilööki võib saada igas toas ja on soovitatav rikkekaitseautomaati kasutada kõikide kodus ja õues olevate ahelatega.
Maandusel on veel üks, märksa vähemtuntud ülesanne – elektriliste häirete summutamine. Nimelt on seadmed, mis toodavad elektrilist “lärmi” ja on seadmed, mis pelgavad seda. Kui sul raadiolevi muutub kehvemaks või helikõlarid hakkavad põhjendamatult sahisema, siis selles võib süüdi olla sinu pesumasin, mis elektrivõrku sahinaid saadab kuna ei suuda neid maandada – pole ühendust pistikupesas. Teoreetiliselt need elektromagnethäired ei ole ka inimestele kasulikud, kuid vaidlused selle üle ei ole siiani lõppenud. Teatud seadmed kindlasti töötavad kehvemini häirete puhul. Ka WiFi on osati tundlik elektrilisele mürale.
Viimane nõuanne maandusega. Mis on kehvem kui maanduseta kodu? Pooleldi maandatud kodu. Nimelt on tavapärane, et remonti tehakse siit ja sealt, nõnda ka elektrisüsteemiga. Renoveerimise käigus lisatakse näiteks kööki paar maandusega pistikupesa – samas jäetakse kõik vanad ka alles. Ja nagu ülevalpool mainitud, kõige kehvem on siis, kui inimene puudutab maandatud ja mitte maandatud metallist elektriseadet korraga. Kui läbi kuivade sokkide suurt elektrivoolu ei saa, siis maandamata pistikupessa ühendatud saiarösterilt saab elektri välja viia nii kraanikausist kui ka ükskõik mis muu masinaga, mis on vastpaigaldatud maandatud pistikupesas. Kui on soov maandus kasutusele võtta, siis vähemalt ühe toa kaupa korraga! Kui kööki või vannituppa paigaldada maandustega pistikupesad, siis tuleb kõik pesad ja kõik seadmed maandusega varustada antud ruumis. Vältimaks olukorda kus mõni seade on maandatud, mõni ole ja need on korraga puudutatavad. Kusjuures tuleks ka kõik mitte elektrilised, kuid elektrit juhtivad osad ühendada ohutuse mõttes elektrikappi kollarohelise kaitsejuhiga. Gaasitoru, plekist kraanikauss, duššisegisti ja muu säärane.
Jääb viimane küsimus – miks mõnel seadmel ei ole neid läikivaid maandusklemme? Näiteks telefonilaadija, föön ja mikser? Sellepärast et nende seadmete metallist osasid ei saa mitte ühegi nurga alt puutuda – üldiselt on tegemist plastkorpuses seadmetega. Sel juhul ei ole mida maandada.
Nii et jätame meelde, tavalised kaitselülitid mis kilbis olemas on, ei kaitse inimest, need kaitsevad juhtmeid lühiste, ülekoormuste ja põlengute eest. Maandus ja rikkevoolukaitseautomaat on need mis kaitsevad meid ja meie hammastega koduloomi – kui need mõlemad on igal pool olemas, on pea võimatu, et midagi väga halba juhtub. Peaasi et ühendused on korras. Kui elektrisüsteem on aastakümneid hooldamata, ei aita ükski seade.
